PIMEKOHTING KAHEKSALE?

Amarillo on pannud kokku huvitava kontseptsiooniga õhtusöögi - pimekohting kaheksale inimesele

Külaline registreerib end õhtusöögile teadmata, kes on tema kaaslased selleks õhtuks.

Korralik mugavustsoonist väljaastumise challenge? Meie käisime kõik koos, sest saladuskatte all on ka võimalus registreerida terve laud oma seltskonnale ehk kaheksale inimesele.

Kontseptsiooni põhiline suund on siiski see, et õhtusöögile tulevad omavahel võõrad inimesed, kes õhtu lõpuks sõbrad on.

Meis tekitas see idee igasuguseid mõtteid:

Huvitav?

Kindlasti.

Kas klapp võõraste inimestga ühe laua ümber istudes on garanteeritud?

Kindlasti mitte.

Kas alkohol aitab?

Absoluutselt.

Külastus leiab aset Viru Keskuse Amarillo restoranis

Enne, kui räägime õhtusöögist peatume hetkeks selle asukoha juures. Amarillo - millal me seal viimati käisime? Raske vastata, sest meil on kõigil mingi kindel arvamus Amarillost pähe formuleerunud. “Kaubanduskeskuse õhtusöök. Viru Hotelli õhtusöök. Soomlaste restoran” Ei kõla atraktiivselt, eriti noortele ja enda arvates lahedatele tallinlastele.

Lähtudes restorani varasemast mainest ei kujuta me ette, millised inimesed on sellise õhtusöögi külalised. Kui selline grupi date night leiaks aset mõnes Telliskivi lokaalis või Rotermannis, siis oskaks ehk rohkem ette näha, milline suund on võetud ja kes võiks olla potentsiaalsed kaaslased õhtusöögile. Amarillo aga tekitas palju küsimärke. Olime avatud ja väga valmis murdma oma eelarvamusi Amarillo kohta.

Kohale jõudes ootas meid väga kuninglik laud

Tõesti, nagu Mehhiko versioon Game of Thronesi õhtusöögist

Kohapeal valmistatud nachosid saatsid Ladina-Ameerika stiilis kastmed ja meie elevusega vürtsitatud meeleolu. Närvikõdi oli kõvasti - iga roog, mis lauda toodi kandis endas mingit emotsioonitekitajat ja jookide väljanägemine ei jätnud kedagi külmaks. Söögid tossasid ja jooke toodi lauda XS - XXXL suurustes.

Üks väga huvitav avastus, mille me Amarillot külastades tegime:

Kertu Rattus ei olegi inimene. Kertu Rattus on latin barbie doll

Aga tagasi õhtusöögi juurde

Pearoana serveeritud massiivne lihavalik oli muidugi ERITI kaugel millestki lihtsast

See vaagnatäis SHOW’d pani meid kõiki väljapääsu otsima - lihtsalt igaks juhuks. Kuna tulevaste külaliste kogemusi me rikkuda ei taha, siis ei avalda me täpseid detaile. Küll aga avaldame mõned märksõnad selle kohta, mis lauda jõudis.

Berliini underground metal pidu koos Lõuna-Ameerika stiilis lihaga

Kauboi märg unenägu
Täielik segadus meie emotsioonides

Jookidega oli Amarillo barman lähtunud motost “What happens if”. Joogid olid päris magusad, mistõttu me ei olnud suured fännid. Margarita oli väga mõnus tho. Inimeste vahelise jää lõhkumisele aitasid kaasa joogialused, mille peale oli kirjutatud mõni intrigeeriv küsimus, mis nii mõnegi punastama pani. See tekitas palju nalja!

Nagu ikka veidrate jookide-söökidega

algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama

Näiteks meie õhtusöögi lõputunnil jõi Suss ära viimse laualejäänud joogi, mille magus maitse juba koduseks oli saanud pärast kolmandat klaasi.

We all know the feeling.

Näeme grupi date night kontseptsioonis palju potentsiaali, aga on siiski mõningad komistuskivid. Läbi meie silmade peaks asukoht ise nii radikaalse idee jaoks veidi atraktiivsem olema - Amarillo lihtsalt ei tõmba meie sugust sihtgruppi. Küsimusele: “Kellega ma potentsiaalselt kohtuda võin, kui end registreerin?” ei osatud kohapeal vastata.

Seega, kui broneerida terve laud oma seltskonnale, siis on see kindlasti lahe elamus. Eriti, kui on mingi uus ja natuke toores seltskond, nagunäiteks uus töökollektiiv, siis see õhtu soojendab kahtlemata suhteid.